Топ-100
Back

ⓘ Eesti kultuur - Eesti kultuur, Kammkeraamika kultuur, Kultuur, Nöörkeraamika kultuur, Minose kultuur, Kultuur ja Elu, ERR Kultuur, Asva kultuur, Loksa Kultuur ..



                                               

Eesti kultuur

Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end ma ...

                                               

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes aastal 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. Sellel ajajärgul tekkisid selged erinevused saarte ja mandri keraamika vahel. Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajajärgu ...

                                               

Kultuur

Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks.

                                               

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku e.m.a. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

                                               

Minose kultuur

Minose kultuur oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650–1400 eKr. Kultuur avastati taas XX sajandi alguses; suure töö tegi selle juures ära briti arheoloog Arthur Evans. Ajaloolane Will Durant on sellele kultuurile viidates öelnud, et see on "esimene lüli Euroopa tsivilisatsiooni ahelas". Minose kultuur on osa laiemast Egeuse kultuurist. Enne aastat 5000 eKr pole Egeuse piirkonnast leitud arenenud põllumajanduse jälgi, aga pärast nende ilmumist neoliitikumis tekkisid seal ka esimesed märgid tsivilis ...

                                               

Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu on eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958. Nõukogude ajal oli Kultuur ja Elu Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu kuukiri, mis käsitles eelkõige isetegevuslaste loodud kultuuri ja oli mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühinäidendeid, ajakirjas ilmus pikka aega fotokunsti rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000. 1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu rahvusliku kallakuga kultuurikirjutisi ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke Teise maailmasõja eel Eest ...

                                               

ERR Kultuur

ERR Kultuur on Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaali kuuluv kultuurikanal, mis asub aadressil kultuur.err.ee. Kogu rahvusringhäälingut hõlmav keskkond kajastab peamiselt ERR-i tele- ja raadiokanalite uudiseid. Toimetus avaldab seal ka arvamuslugusid ja arvustusi.

                                               

Asva kultuur

Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Asva kultuuri mõiste võttis kasutusele Richard Indreko 1961. aastal. Tänapäeval on see heidetud ajaloo "prügikasti".

                                               

Loksa Kultuur

SA Loksa Kultuur on Eesti sihtasutus, mis korraldab kultuuritööd Harju maakonnas Loksa linnas. Asutuse juhataja on Helle Lootsmann.

                                               

Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur

Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur on entsüklopeediline koguteos Eesti kohta. Teos ilmus 1926. aastal Tartus. Teose kirjastas Haridusministeeriumi Kirjastus. Teose toimetas Hans Kruus. Teos ilmus sarja "Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused" 19. numbris. Teose tiraaž oli 2000 eksemplari. Teoses on 1255 lehekülge. Teos taheti algul välja anda pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia", kuid selle sisu ei vastanud piisavalt entsüklopeedia nõuetele.

                                               

Eesti Instituut Soomes

Eesti Instituut Soomes on Eesti Instituudi Soomes asuv filiaal. Filiaal asutati 1995. See oli esimene välismaal avatud Eesti kultuuriasutus. Eesti Instituudi Soome filiaali juht on Sanna Immanen. Eesti Instituudi Soome filiaal annab välja eesti kirjanduse soomekeelset kirjandusantoloogiat Nippernaati.

                                               

Eesti Kultuurifond

Mitte segi ajada Eesti Rahvuskultuuri Fondiga Eesti Kultuurifond oli 1987-2000 eksisteerinud Eesti fond. EKF asutati 17. aprillil 1987 Tallinnas Nõukogude Liidu Kultuurifondi Eesti Vabariikliku Osakonnana. 1988-1989 eraldus EKF Nõukogude Kultuurifondi juurest. 1989 võeti vastu EKFi põhikiri. Aastast 1988 andis EKF välja Eesti Kultuurifondi aastapreemiaid.

                                               

Eesti Kultuurifondi aastapreemia

Eesti Kultuurifondi aastapreemia oli 1988–2000 Eesti Kultuurifondi igal aastal välja antavad preemiad isikutele nende silmapaistvate saavutuste eest kultuuri valdkonnas. Preemiate puhul võidi välja anda suur aastapreemia, aastapreemia ja preemiad. Näiteks 1997 oli suure aastapreemia summa 25 000 krooni, aastapreemiate summa 15 000 krooni ja preemia summa 5000 krooni. Preemiad määras Eesti Kultuurifondi nõukogu.

                                               

Eesti Kultuurikorraldajate Liit

Eesti Kultuurikorraldajate Liit on Eesti kultuurikorraldajaid ühendav liit. Liidu eesmärkide seas on edendada Eestis kultuurikorraldusega seotut. Liit kanti Äriregistrisse 2015. Liidu kõrgeim organ on juhatus. Juhatuse esimees on Merli Antsmaa.

                                               

Eesti kultuuritegelaste pensionikassa

Eesti kultuuritegelaste pensionikassa oli 1935–1940 eksisteerinud pensionikassa, kust maksti toimetulekupensione neile kultuuritegelastele, kes saavutasid teatud vanadusea või kaotasid enne vanadusikka jõudmist oma loometöö võime. Kassa esimees oli Juhan Vasar. Kassa loodi 1935 Eesti valitsuse otsusega. Kassa andis välja igal aastal ilmuvat jätkväljaannet. See ilmus 1935–1940.

Genialistide Klubi
                                               

Genialistide Klubi

Genialistide Klubi on subkultuurimaja Tartus. Kuni 17. juulini 2008 tegutses klubi Lutsu Teatrimajas, praegu tegutseb klubi Tartus Magasini tänaval asuvas Tartu Kalevi spordiklubi hoones. Klubi asutasid Genialistid. Genialistide Klubis tegutseb Generaadio. Klubi ruume kasutab teater Must Kast.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →