Топ-100
Back

ⓘ Eesti Advokatuur on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaat ..



                                               

Riigi õigusabi infosüsteem

Riigi õigusabi infosüsteem on Eesti riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis töötati välja 2009. aastal Eesti Advokatuur, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning Justiitsministeeriumi koostöös seoses muudatustega riigi õigusabi osutaja nimetamises. RIS eesmärk on RÕS § 18 lg 1 alusel võimaldada Eesti Advokatuuril nimetada riigi õigusabi osutav advokaat ning pidada arvestust advokatuuri liikmete üle. RIS vastutav töötleja on Eesti Advokatuur. Infosüsteem alustas tööd 1. jaanuaril 2010. RIS on üle X-tee liidestatud e-toimiku süsteemi vahendusel Kohtute infosüsteemi, Prokuratuuri infosüstee ...

                                               

Riigi õigusabi

Riigi õigusabi on õigusteenuste võimaldamine isikutele, kes vastasel juhul ei saa endale lubada õigusalast esindamist ja ligipääsu kohtusüsteemile. Riigi õigusabi puhul antakse isikule õigusteenust riigi kulul. Riigi õigusabi osutab advokaat. Asjatundliku õigusabi kättesaadavus tagab mitmeid põhiõigusi, mh õigust korrakohasele õigusemõistmisele ja õigust võrdsusele. Õigusabi kättesaadavuse miinimumi näevad ette Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 lõige 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 ja muud rahvusvahelise ja Euroopa õiguse normid. Vastava miinimumi peab tagama riik ...

                                     

ⓘ Eesti Advokatuur

Eesti Advokatuur on 14. juunil 1919 asutatud Eesti advokaatide kutseühendus, mis korraldab õigusteenuse osutamist era- ja avalikes huvides ning kaitseb advokaatide kutsealaseid õigusi. Eesti Advokatuur aitab oma liikmeid nende kutsealases tegevuses, teostab järelevalvet ning aitab edasi kanda Eesti advokaatide traditsioone.

Eesti Advokatuuril on oma sümboolika, mille moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.

                                     

1.1. Ajalugu Eellugu

Eestkõnelejate ja kohtusse otsuse tegemiseks kaasatud kohalike meeste kogemus ulatus suulises kultuuris 19. sajandisse, kui vallakohtud anti üle kohalike taluperemeeste kätte. Esimeste eestlastest advokaatide leidmine sel perioodil on raskendatud, kuna sakslastega võrdsete sotsiaalsete võimaluste avardumiseks loobusid paljud oma rahvuslikust päritolust.

1917. aastal tõusis Karksi vallakohtuniku pojapoeg Jaan Poska 1866-1920 Eestimaa kubermangu komissariks ehk senise Eestimaa kubermangu ja sellele lisandunud Liivimaa eestlaste osa kõrgeimaks ametnikuks. Alates 24.veebrauarist 1918 tegutses Poska Eesti välisministrina ja tema eestvedamisel kirjutati alla Tartu rahuleping. Sealjuures oli Jaan Poska mõju tähtis tema käe all tegutsenud noorematele advokaatidele Konstantin Pätsile ja Ado Birkile, kellel oli oluline roll Eesti riigi sünni juures.

Enne esimest maailmasõda kogunesid Tallinnas ja teisteski linnades mitmed silmapaistvad eestlastest advokaadid, kes leidsid aega tegelda vahetu kohtutöö kõrval ka laiemalt ühiskonna harimisega. Jaan Poska kõrvale astusid Jaan Teemant, Jüri Vilms Päästekomitee liige, Eesti esimene kohtuminister ja peaministri asetäitja, Otto Strandman, August Rei.

Maanõukogu aktiivsete liikmete hulgas oli otsustavate õiguslike sammude tegemise juures tuntud Eesti advokaate. Samuti olid eestlastest advokaadid valitud Venemaa Asutava Kogu liikmeteks.

                                     

1.2. Ajalugu 1919–1941

Eesti advokatuuri alguseks oli Vannutatud Advokaatide Nõukogu asutamine 14. juunil 1919.

Asutamiskoosolekust Tallinna kohtukoja ruumides võttis osa 18 isikut 35 Eestis tegutsenud vannutatud advokaadist: Martin Hirsch, Johann Daugull, Jaan Leesment, Leopold Meder, Voldemar Oldekop, Jaan Laur, Tõnis Jürine, Viktor Johanson, Jaan Teemant, Artur Beek, Artur Gabler, Edgard Koch, Balduin Limberg, Hermann Koch, Heinrich von Sievers, Alexander von Bodisco, Bernhard Maydell ning Kaarel Parts.

Vannutatud Advokaatide Nõukogu esimeheks valiti Jaan Teemant, tema abiks Martin Hirsch ja liikmeteks Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Kaarel Parts ja Jaan Leesment. Jaan Teemant oli Eesti advokatuuri esimees kuni 1925. aasta lõpuni. 28. jaanuaril 1926 valiti nõukogu esimeheks Alfred Maurer, kes jäi sellele kohale kuni 1941. aastani.

1920. aasta alguses oli Eestis 43 vandeadvokaati ja 15 vandeadvokaadi abi. 1920. aastate jooksul muutus juuraharidus üha populaarsemaks ning kümnendi teisel poolel hakkas vannutatud advokaatide ning nende abide arv jõudsalt kasvama. 1. jaanuariks 1940 tegutses Eestis 387 vandeadvokaati, 51 vanemat ja 53 nooremat abi.

1927–1938 tegutses Tartus Vannutatud Advokaatide Nõukogu Tartu osakond, mida juhtis Ferdinand Karlson.

1935. aastal kehtestati advokaatide ametiriietuseks must talaar ja barett. Seni alates 1. septembrist 1928 olid advokaadid kohtus kandnud visiitülikonda, naisadvokaadid ilma dekolteeta musta kleiti.

6. aprillil 1938 võeti vastu Advokatuuri seadus. Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele valiti 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer. Vannutatud advokaadid nimetati uue seadusega vandeadvokaatideks, advokaadiabid jagati vanemateks ja nooremateks abideks. Vanematel abidel oli õigus pidada iseseisvat bürood.

                                     

1.3. Ajalugu Nõukogude periood

Eesti Advokatuur likvideeriti 1. märtsil 1941. Samal päeval toimus esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek. Alates 1947. aastast kolleegiumis toimunud puhastust käigus vahetati advokaatide kaader välja. Kolleegiumist heideti välja 71 advokaati. Toimunu tunnistati põhjendamatuks 22. jaanuaril 1990 toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil.

                                     

1.4. Ajalugu Pärast taasiseseisvumist

Eesti taasiseseisvumise järel tõusis päevakorda ka Eesti Advokatuuri taastamine. Eesti Advokatuur taastati 10. detsembril 1991. 19. ja 20. veebruaril 1992 toimunud advokaatide üldkoosolekul lõpetas Eesti Advokaatide Kolleegium oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.

                                     

2. Liikmeskond

Eestis võivad advokaadi nimetuse all tegutseda vaid Eesti Advokatuuri liikmed. Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid.

1. jaanuari 2019 seisuga oli Eesti Advokatuuril kokku 1041 liiget, sh: 688 vandeadvokaati; 350 vandeadvokaadi abi; 3 assotsieerunud liiget.

207 liikmel on liikmesus peatatud.

                                     

3. Tegevus

Advokatuur korraldab advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonna, riigiasutuste ning erinevate organisatsioonidega nii Eestis kui välismaal. Advokatuur osaleb ka õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur kriminaal- ja väärteomenetlustes kaitset ning esindamist tsiviil- ja haldusasjades.

                                     

3.1. Tegevus Juhtorganid

Kord aastas peetav advokatuuri liikmete üldkogu valib advokatuuri tegevuse korraldamiseks organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon, aukohus, eetika- ja metoodikakomisjon ning kantsler.

Esimees esindab advokatuuri, korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.

Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni kuulub 11 liiget ja see moodustatakse viieks aastaks. Komisjon viib läbi eksameid, hindab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni sobivust ning annab hinnangu advokaadi kutsesobivusele.

Vähemalt kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse neljaks aastaks. Komisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist.

Seitsmeliikmeline aukohus 4 vandeadvokaati, 2 kohtunikku ja 1 õigusteadlane valitakse neljaks aastaks. Aukohus tegeleb advokaatide distsiplinaarsüüteoasjadega ja muude aukohtu pädevusse antud asjadega.

Eetika- ja metoodikakomisjon aitab ja nõustab advokatuuri teisi organeid ning liikmeid advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas.

Kantsler nimetatakse ametisse viieks aastaks. Ta korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib kantselei tööd, edastab teateid ja otsuseid ning korraldab advokatuuri organite otsuste avaldamise Ametlikes Teadaannetes.



                                     

3.2. Tegevus Rahvusvaheline koostöö

Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni International Bar Association – IBA liige.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu 1. mail 2004 sai Eesti Advokatuur CCBE Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu täisliikmeks.

                                     

3.3. Tegevus Vastutustundlik ettevõtlus

Eesti Advokatuur osaleb mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse CSR projektis näiteks tehes koostööd Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusalases nõustamises. Samuti tehakse koostööd Lastekaitse Liiduga LKL, toetades ajakirja Märka Last väljaandmist ja LKL-i korraldatavaid laste suvelaagreid.

                                     

4. Esimehed

Advokatuuri esimehed pärast Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:

  • Aivar Pilv 2004–2010
  • Jaak Oja 1992–1994
  • Hannes Vallikivi 2016-2019
  • Toomas Vaher 2010–2013
  • Aare Tark 1994–2001
  • Jaanus Tehver 2019-
  • Üllar Talviste 2001–2004
  • Sten Luiga 2013–2016
                                     

5. Kirjandus

  • Lauri Vahtre, Eesti advokatuuri ajalugu 1919–1994. 2005.
  • Advokatuurile anti uued alused. Uus Eesti, 9. aprill 1938, nr 99, lk 5.
  • Advokaadid asutavad pensionikassa. Uus Eesti, 27. veebruar 1939, nr 57, lk 3.
Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →