Топ-100
Back

ⓘ Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajanduslik majandus Euroopa Liidu siseturul. Pärast taasiseseisvumist on Eesti majandusest saanud avatud tänapäevane ..



                                               

Tarbijalemüügileping

Tarbijalemüügileping on müügilepingu alaliik. Tarbijalemüügi legaaldefinitsioon tuleneb võlaõigusseaduse § 208 lg-st 4. Tarbijalemüügilepingul on kolm tunnust: müüja sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. lepinguesemeks on vallasasi; ostjaks on tarbija;

                                               

URBACT

URBACT on programm, mille eesmärgiks on kaasa aidata majandus- ja sotsiaalprobleemide lahendamisele Euroopa linnades, samuti panustada Euroopa Ühenduse linnapoliitika kujundamisse ja tõhustada linnade üle-euroopalist koostööd. URBACT programmi keskne prioriteet on teadmiste vahetamine ja levitamine, mis annab Eesti linnadele võimaluse osa saada Euroopa linnajuhtimise praktikatest, vahetada teadmisi ja kogemusi kriitilises seisus olevate linnapiirkondade probleemide lahendamisel. Projektide käigus omandatud teave talletatakse ja tehakse laiemale üldsusele kättesaadavaks vastavatel kodulehte ...

                                               

TREV

TREV ehk Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Paide Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Jõgeva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Saaremaa Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Hiiumaa Teede ja Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskond Rapla Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Viljandi Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Tartu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Põlva Teede Remondi ja Ehituse ...

Eesti majandus
                                     

ⓘ Eesti majandus

Eesti majandus on kõrge sissetulekuga turumajanduslik majandus Euroopa Liidu siseturul. Pärast taasiseseisvumist on Eesti majandusest saanud avatud tänapäevane teenindusmajandus, mille osaks on arenenud tehnoloogiaettevõtted.

Ajalooliselt mängis majanduses suurt rolli põllumajandus ja vähene tootmine. Eesti kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD. Majandusvabaduse indeksi poolest on Eesti maailmas kuuendal kohal ja ELi riikide seas esimesel kohal.

                                     

1. SKT

Alates 2017. aastast avaldab Statistikaamet sisemajanduse kogutoodangu näitajaid neli korda aastas kaks kuud pärast kvartali lõppu. Lisaks loobuti varasematest kiirhinnangutest ja avaldatakse vaid täpsustatud hinnangud, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega EL nr 549/2013 kaasneva andmeedastusprogrammi kasutuselevõtt lühendas andmeedastustähtaegu ning kiirhinnangu ja täpsustatud hinnangu avaldamise vahele jäänuks vaid kaks nädalat.

2017. aasta III kvartalis oli sisemajanduse kogutoodang jooksevhindades 5.8 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult suurenes see eelmise kvartaliga võrreldes 0.3% ja 2016. aasta II kvartaliga võrreldes 4.2%.

SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kolmandat kvartalit järjest kõige kiiremini kasvav valdkond. Enim pidurdas kasvu lisandväärtuse vähenemine energeetika tegevusalal.

2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades kogu aasta lõikes 21.1 miljardit eurot. 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis oli küll alla Euroopa Liidu keskmist. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid.

SKT elaniku kohta oli 2016. aastal 16 035 eurot.

Värskeimad andmed SKT jaotusest maakondade järgi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid need andmed pole 2017. aasta novembri seisuga veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKP-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20.35 miljardit eurot. Kõige suurem osatähtsus Eesti SKT-st oli maakondadest Harju maakonnal 63% ja linnadest Tallinnal 53%. Maakondadest oli teisel kohal Tartu maakond 10% ja linnadest Tartu 8%. Kõige väiksem osatähtsus Eesti SKT-st oli maakondadest Hiiu maakonnal 0.4% ja Põlva maakonnal 0.9%.

Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakondadest oli suurim SKT elaniku kohta Harju maakonnas 143% Eesti keskmisest ja linnadest Tallinna linnas 167% Eesti keskmisest. Kõigis ülejäänud maakondades jäi SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui välja arvata Tartu linn 112% Eesti keskmisest, oli ka kõigi ülejäänud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise.

                                     

2.1. Tööturg Töötus ja tööhõive

2017. aasta III kvartalis oli 15–74-aastaste seas töötuse määr 5.2% ja tööhõive määr 68%. Eesti on täitnud Euroopa 2020 tööhõivestrateegias seatud tööhõive eesmärgi, et 20–64-aastastest töötab vähemalt 75%.

2016. aastal oli töötuse määr 6.8%. Pikaajaliste töötute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja töötute meeste arv on suurem töötute naiste omast. 2016. aastal oli kõrgharidusega töötuid üle kolme korra vähem kui põhiharidusega töötuid.

2016. aasta ei toonud tööturule suuri muutusi. Tööhõive määr oli 66%. 15–74-aastaste tööturul hõivatute määr on olnud alates 2011. aastast kasvutrendis, kuid eri vanuserühmades on trendid erinevad. Tööturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tööealist hõivatut ja kokku oli tööturul 644 600 hõivatud, kellest 32 400 ehk 5% olid vähemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vähemalt 65-aastaseid töötajaid ligi kaks ja pool korda vähem. Kõrgharidusega 15–74-aastaste hõivemäär oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidus inimestel 68% ja põhiharidusega inimestel vaid 36%.

Tööturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tööturult eemal 290 800 tööealist inimest, mis on 41 100 võrra vähem kui 2011. aastal. 60–74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20–29-aastasi 15%. Hoolitsemisvajaduse tõttu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad näitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tõttu oli 2016. aastal tööturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest. Õpingute tõttu jäi tööturult eemale enam-vähem sama palju mehi ja naisi 36 000.

                                     

2.2. Tööturg Vabad ametikohad

2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See näitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest töökohtadest asus erasektoris. Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas vabade ametikohta arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 15%. Kokku oli III kvartalis üle 558 000 ametikoha.

Valdkondadest oli vabade ametikohtade arv kõige suurem töötleva tööstuse 20%, kaubanduse 15% ja hariduse 10% ametikohtadel. Samas on need valdkonnad ka kõige suuremad tööpakkujad. Maakondadest asus enamik vabadest ametikohtadest Harju maakonnas 64%, Tartu maakonnas 10% ja Ida-Viru maakonnas 5%.

                                     

2.3. Tööturg Töötasu

Töötasu statistikat koguvad Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ning erinevad uuringute agentuurid, näiteks Palgainfo Agentuur. Tööasu arvutamisel kasutatakse eri metoodikaid, mistõttu pole tihti kõik näitajad omavahel otseselt võrreldavad.

                                     

2.4. Tööturg Keskmine brutokuupalk

Pikemalt artiklis Eesti keskmine palk

Eesti keskmist brutokuupalka arvutab Statistikaamet. Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lähtutakse kassapõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub pärast puhkust. Lisaks taandatakse töötajate arv täistööajale, mis tähendab, et kaks osalise tööajaga töötajat loetakse üheks töötajaks.

Eesti statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline väärtus. Keskmist või sellest väiksemat töötasu saab umbes 65% inimestest.

2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7.4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit järjest. Eelmiste kvartalitega võrreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu 3.3%.

Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses vastavalt 2109 ja 1914 eurot ja maakondade lõikes Harju ja Tartu maakondades vastavalt 1337 ja 1199 eurot.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7.22 eurot.

2016. aastal oli kogu aasta keskmine brutokuupalk oli 1146 eurot, mis oli 7.6% kõrgem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk.

Kõige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal 1900 eurot ning finants- ja kindlustustegevuses 1865 eurot, kõige väiksem aga muudes teenindavates tegevustes nt juuksuri- ja muud iluteenused ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus, kus keskmine brutokuupalk oli umbes kolm korda väiksem kui IT-alal 617 eurot.

2016. aastal suurenesid palgad kõikidel tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses, kus see jäi enam-vähem samale tasemel kui eelneval aastal. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses 16.4% ning kinnisvarategevustes 14.3%, kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 3.7% ning finants- ja kindlustustegevuses 4.4%. Kõige kiiremini tõusis palk I kvartalis 8.1%, kõige aeglasemalt IV sektoris 6.9%. Eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvates asutustes vastavalt 8.9% ja 5.2%.

Reaalpalk, mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7.5%.

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal kõige suurem Harju 1271 eurot ja Tartu maakondades 1149 eurot ning kõige madalam Põlva 864 eurot, Saare 880 eurot ja Jõgeva maakondades 884 eurot. Eelneva aastaga võrreldes suurenes palk kõikides maakondades, kuid kiireim oli kasv Lääne ja Tartu maakondades ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakondades.



                                     

2.5. Tööturg Keskmine mediaanväljamakse

Eesti keskmist mediaanväljamakset arvutab Maksu- ja Tolliamet. Tegemist ei ole keskmise töötasuga, vaid isiku kohta tehtud erinevate väljamaksetega, mis on seotud töösuhtega. Keskmise mediaanväljamakse arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest arvestusest, mis tähendab, et näiteks detsembris teenitud töötasu, mis makstakse välja jaanuaris, kajastub jaanuaris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub enne puhkust. Keskmise mediaanväljamakse puhul ei taandata töötajate arvu täistööajale, mis tähendab, et ka osalise tööajaga inimene läheb arvesse ühe töötajana. Aastase keskmise mediaanväljamakse puhul jagatakse töötaja koguaastatulu kuude arvuga, milles teeniti tulu.

                                     

3.1. Hinnad Tarbijahinnaindeks

2017. aastal muutus tarbijahinnaindeks võrreldes 2016. aastaga 3.4%, mis on viimase viie aasta suurim näitaja. Muutust mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tõusust kaks viiendikku. Toiduainetest kallines enim või 33%, väherasvane piim 20% ja kartul 16%. Enim odavnes side.

2016. aastal tõusis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga võrreldes 0.1%. Enim mõjutas muutust alkohoolsete jookide 6.7% ja tubakatoodete 5.5% hinnatõus. Aastamuutusele avaldasid veel suurt mõju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9.1% ja 20.1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur 21% ning odavnes väherasvane piim 10% ja värske köögivili 7%.

                                     

3.2. Hinnad Eluaseme hinnaindeks

2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines võrreldes 2017. aasta I kvartaliga 0.3% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 4.8%. Korterite hinnad tõusid 0.1% ja majade hinnad 0.8%.

2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus võrreldes 2015. aastaga 4.7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tõusid vastavalt 5.4% ja 4.5%.

2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes I kvartaliga –1.7% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%. Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 3.5%. Enim kallines eluaseme soetus 5.3%. Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vähenesid vastavalt 0.4% ja 0.3%.

                                     

4. Maksud

Pikemalt artiklis Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest.

Riiklikud maksud:

  • tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks.

Kohalikud maksud:

  • parkimistasu.
  • müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks,

Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa füüsilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse.

                                     

4.1. Maksud Tulumaks ja maksuvaba tulu

Pikemalt artiklis Tulumaks

Eestis on tulumaksu kinnipidamise määraks 20%.

2017. aastal on maksuvaba tulu 180 eurot kuus 2160 eurot aastas. Selle rakendamiseks peab väljamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale nt tööandjale või Sotsiaalkindlustusametile vastava avalduse.

                                     

4.2. Maksud Maksuvaba tulu alates 2018. aastast

Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu määr kogu aasta tulude summastː

  • aastatuluga 14 400 eurot 1200 eurot kuus kuni 25 200 2100 eurot kuus arvutatakse maksuvata tulu määr valemiga 6000 – 6000 ÷ 10 800 × tulu summa – 14 400,
  • aastatuluga üle 25 200 2100 eurot kuus on maksuvaba tulu määr 0 eurot.
  • aastatuluga kuni 14 400 eurot 1200 eurot kuus on maksuvaba tulu määr 6000 eurot 500 eurot kuus,

Aastatulu hulka arvestatakse:

  • intress,
  • rendi- ja üüritulu,
  • toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu.
  • kasu vara võõrandamisest,
  • võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu,
  • maksustatav pension,
  • dividend,
  • litsentsitasu,
  • brutotöötasu ja muu tasu
  • ettevõtlustulu,

Maksuvaba tulu saab arvestada ainult ühe tööandaja juures, kuid seda võib rakendada kuupõhiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud või ei ole seda kogu aasta ulatuses ära kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi.



                                     

5. Riigieelarve

Pikemalt artiklis Eesti 2017. aasta riigieelarve

2017. aasta riigieelarve kulude ja investeeringute mahuks kavandati 9.57 miljardit eurot ning tulude mahuks 9.42 miljardit eurot.

2017. aasta riigieelarve eesmärgiks on edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut, tugevdada Eesti julgeolekut ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. 2017. aasta teisel poolel on Eesti Euroopa Liidu eesistujariik ja selle jaoks kavandati 66 miljonit eurot.

2017. aasta 15. novembriks oli eelarve tuludest täidetud 68% ja kuludest 65%.

                                     

5.1. Riigieelarve 2018. aasta riigieelarve

Pikemalt artiklis Eesti 2018. aasta riigieelarve

2017. aasta septembris kiitis valitsus oma istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mille järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10.3 miljardit eurot ning tulude maht 10, 3 miljardit eurot. 2017. Aastaga võrreldes kasvavad kulud ja investeeringud 922 miljoni euro võrra ehk 9.5% ning tulud kasvavad 808 miljoni euro võrra ehk 8.5%. Eelarvega toetatakse Valitsuse nelja põhieesmärki, milleks on

  • ja suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust.
  • suurendada Eesti rahvaarvu,
  • tugevdada julgeolekut,
  • edendada Eesti majanduskasvu,

Et edendada Eesti majanduskasvu, langetatakse maksuvaba tulu reformiga tööjõu maksukoormust, suurendatakse teaduse ja arendustegevuse rahastamist 14.9 miljoni võrra ning investeeritakse 56.7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ja 277 miljonit eurot teehoidu näiteks ehitatakse Kose–Mäo maanteelõik 4-realiseks, renoveeritakse Haabersti ristmik ja rajatakse Reidi tee. Lisaks jätkub Rail Balticu trassi ehitus.

Et suurendada Eesti rahvaarvu, muudetakse vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, jätkatakse õpetajate palgatõusu ja viiakse läbi tervishoiu rahastamise reform.

Et tugevdada julgeolekut, panustatakse kaitsevaldkonda rekordilised 528 miljonit eurot ja tõstetakse siseturvalisuse töötajate töötasusid.

Et suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust, muudetakse toimetulekutoetuste süsteemi, pikaajalise hoolduse korraldust ja jätkatakse töövõimereformi teise etapiga ning tehakse ettevalmistusi Narvas ja Tallinnas eesti keele majade avamiseks.



                                     

6. Eesti majandus

Majandusharude klassifitseerimiseks kasutatakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorit EMTAK, mis on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust.

Pikemalt artiklites Primaarne sektor, Sekundaarne sektor, Tertsiaarne sektor, Kvaternaarne sektor ja Viies sektor Pikemalt artiklites Avalik sektor, Erasektor ja Kolmas sektor
                                     

7. Pangandus

Pikemalt artiklis Eesti finants- ja kindlustustegevus, Eesti pangandus, Eesti krediidiasutuste loend‎

Eestis tegutsesid tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga üheksa krediidiasutust: Inbank, LHV Pank, SEB Pank, Bigbank, Coop Pank, Luminor, Swedbank, Tallinna Äripank ja Versobank. 2018. aasta märtsis tühistati Versobanki tegevusluba.

Lisaks neile tegutsesid 2017. aasta lõpu seisuga välisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal.

                                     

8. Põllumajandus

Pikemalt artiklis Eesti põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, Eesti põllumajandus

Eesti taasiseseisvumise järel on põllumajanduses töötavate inimeste hulk ja põllumajanduse osatähtsus SKT-st hoogsalt langenud. 2017. aastal oli põllumajanduse osatähtsus Eesti SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumise järel hakkas Eestis kehtima EL-i ühine põllumajanduspoliitika. Eesisse on saabunud hulgaliselt Euroopa tõukefondide investeeringuid, kuid Eesti põllumajandusele makstavad toetused on kolmandiku võrra väiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused.

2016. aastal tehtud põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eestis 2016. aastal põllumajanduslikku tööd 38 600 inimest, kellest 25 200 oli peretööjõud ja 13 300 palgatööjõud. Kolmandik kõigist töötajatest töötas täistööajaga ja rohkem kui pool kõigist töötajatest töötas vähem kui poole tööajaga ning neile ei olnud see põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Üle poole kõigist põllumajanduslikest majapidamistest 54% olid väiksed ehk alla 4000-eurose standardtoodanguga ja tootsid kogu põllumajandustoodangust pisut üle 1%, põhiline toodang 81% pärines siiski suurtest majapidamistest, kus oli palgatööjõud. Keskmise suurusega majapidamised andsid kogutoodangust 18%. Eesti põllumajanduse tööjõu struktuur sarnanes Soome omaga.

                                     

8.1. Põllumajandus Taimekasvatus

2016. aastal oli Eestis kasutatavat põllumajandusmaad 10 035 km 2, mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943 km 2 ehk 99% kasutatavast põllumajandusmaast oli põllumajanduslike majapidamiste valduses ja kõigest 92 km 2 koduaedades ja põllumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga võrreldes suurenes kasutatava põllumajandusmaa kogupindala 1%.

Kasutatavast põllumajandusmaast oli 69% põllumaa, 31% püsirohumaa ja 1% püsikultuuride pind viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm püsikultuurid. Põllumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 3%.

                                     

8.2. Põllumajandus Loomakasvatus

2016. aasta lõpus oli Eestis 248 200 veist, kellest 86 100 olid piimaveised ja 27 800 ammlehmad, 265 900 siga, 90 600 lammast ja kitse ning 2.1 miljonit lindu.

Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal.

Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59 kg liha, mis on kuue kilo võrra vähem kui eelneval aastal.

Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit.

                                     

9. Kalandus

Eesti kalanduses pole viimastel aastatel pea ühegi näitaja osas esinenud suuri muutusi.

2016. aastal püüti veekogudest kõige rohkem kala Läänemerest, kust pärines kogupüügist 80% 60 440 tonni. Enamik sellest püüti avamerepüügil, mille osatähtsus kogu Läänemere püügis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Läänemere püügimahust 83% avamerepüügist ja 17% rannapüügist. Kaladest püüti enim räime ja kilu 2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni.

Siseveekogudest püüti enim kala Peipsi järvest, Pihkva järvest ja Lämmijärvest. Sisevete kalapüügi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest püüti enim ahvenat, koha ja latikat.

Kaugpüügist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde- ja loodeosa. Kirdeosast püüti 73% kogu ookeanipüügi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest püüti kirdeosast kogu hariliku süvameregarneeli ehk kreveti saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat.

Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vähke. Müügis on kõige suurem osakaal vikerforellil, mida müüdi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tõttu on selle osatähtsus viimase viie aasta jooksul vähendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7.3 tonni. 2015. aastal müüdi kogu kaubakala toodangust 7% välismaale. Põhiliseks eksportkalaks oli angerjas, vähemal määral tuurlased.

                                     

10. Metsandus

Pikemalt artiklis Metsandus, Eesti metsandus

Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on männikud 33% puistute kogupindalast, kaasikud 30% ja kuusikud 17%.

Metsasektoris töötab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori töökohad.

                                     

11. Ettevõtlus

2016. aastal oli Eestis umbes 155 000 tegutsevat majandusüksust, millest üle poole olid äriühingud 62% ja alla viiendiku füüsilisest isikust ettevõtjad 16%. Mittetulundusühinguid oli koguarvust 20%. Üle poole Eesti kõigist ettevõtetest ja üle kahe kolmandiku suurettevõtetest asub Harju maakonnas.

2016. aastal tõusis viimastele aastatele omaselt osaühingute arv ja langes FIE-de arv. Kõige enam suurenes ettevõtete arv Harju maakonnas umbes 3000 ettevõtte võrra, järgnesid Valga maakond umbes 300 ja Rapla maakond umbes 200Kõige enam lisandus mikroettevõtjaid.

Eestis tegutsevad 65 riigi ettevõtted. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole siin tegutsevat tütarettevõtet ainult Portugalil ja Horvaatial. Eesti ettevõtetel on tütarettevõtteid enam kui 60 riigis, millest suurem osa asub Euroopas.

                                     

12. Energeetika

2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases võrdluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vähenes üle 12%, kuid Eestis ületab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik.

Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse põlevkivist. Ülejäänud energia toodetakse maagaasist, vedelkütustest, puidust ja teistest taastuvatest energiaallikatest.

Taastuvelektri toodang vähenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 6%. Kõige enam vähenes tuuleenergia toodang 15%. Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud. Prügilates ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil põhinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vähem kui eelneval aastal.

Põlevkivist toodetakse peale elektrienergia ka põlevkiviõli. 2016. aastal toodeti põlevkiviõli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid Belgia 35%, Holland 31% ja Rootsi 13%.

                                     

13. Turism

Eesti majutusettevõtetes töötas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste müügist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat järjest ja oli 2015. aastaga võrreldes 10% suurem. Ühel turistil tuli ühe öö eest maksta keskmiselt 35 eurot.

2016. aastal käis Eestis ligi kuus miljonit väliskülastajat 4% rohkem kui eelneval aastal, kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1.4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on Soome, Venemaa ja Läti. Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste ööbimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti väljastpoolt Euroopa Liitu ja pisut vähem kui pool väliskülastajatest peatusid Eestis vaid ühe päeva.

2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevõtet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevõttes olid toad ka piiratud liikumisvõimega inimestele. Kokku peatus majutusettevõtetes 3.3 miljonit turisti Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014–2020 seati 2020. aasta eesmärgiks viis miljoni ööbimist. 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tööreisil. Eestis käinud välisturistidest peatus majutusettevõttes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevõtetes 6.2 miljonit ööpäeva, millest 2.2 miljonit ööpäeva kasutasid siseturistid.

                                     

14. Töötlev tööstus

Töötlev tööstuse valdkond hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilist/füüsikalist või keemilist muundamist/töötlemist uueks tooteks. Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.

Eesti olulisim töötleva tööstuse haru on masinatööstus umbes 25% toodangust. Tähtsuselt järgmised on puidu- ja paberitööstus 20%, toiduainetööstus 15%, keemiatööstus umbes 10%, metallitööstus 13% ja kergetööstus alla 5%. Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor, 2018. aastal oli Eesti toodetud kaupade eksport 10.4 miljardit – 72% kogu kaupade ekspordist, valdkonnas on ~124 000 töötajat ja moodustab 15.4% Eesti SKP-st ning 20% SKP kasvust 2018 tuli töötlevast tööstusest

Pikemalt artiklis Eesti töötlev tööstus, Eesti puidutööstus, Eesti toidutööstus, Eesti rasketööstus, Eesti elektriseadmete tootmine, Eesti mööblitööstus, Eesti keemiatööstus, Eesti tekstiilitööstus, Eesti ehitusmaterjalide tööstus, Eesti masinatööstus, Eesti metallitööstus

Eesti toidutööstus on töötleva tööstuse haru, mis tegeleb põllumajanduse, jahinduse ja kalanduse saaduste töötlemisega toiduaineteks. Toiduainetööstuse harud on Eesti lihatööstus-, piima-, leiva-, suhkru-, veinitööstus, tubaka-, juustu-, õlletööstus jms.

                                     

15. Mäetööstus

Mäetööstuse valdkond hõlmab looduses tahkel kivisüsi, põlevkivi ja maagid, vedelal nafta või gaasilisel kujul maagaas esinevate mineraalide kaevandamist maaalustes kaevandustes, lahtistes karjäärides, puuraukude kaudu, merepõhjast jms meetodil. Mäetööstuse valdkonda kuuluvad abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kütuse aglomeerimine. Neid töid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/või muud läheduses paiknevad üksused.

Pikemalt artiklis Eesti mäetööstus, Eesti mäetööstus
                                     

16. Transport ja logistika

Pikemalt artiklis Eesti veondus ja laondus

Merendus ja laevandus

Pikemalt artiklis Eesti merendus, Eesti laevandus

Kaubalaevade kandevõime Dedveit, DWT 1993 kuni 2017

                                     

17.1. Väliskaubandus Eksport

Pikemalt artiklis Eesti eksport

2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11.9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist välja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Järgnesid puit ja puittooted 10%, põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% ning mitmesugused tööstustooted 9%. Lõpptarbimise jaotuse järgi kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad viidi 2016. aastal enim välja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%.

Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome 16% ja kolmandal Läti 9%. Aastaga suurenes eksport kõige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vähenes Lätti, Hollandisse ja Rootsi.

Eesti päritolu toodete ekspordi osatähtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel püsinud vahemikus 71–72%. Eesti päritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti päritolu. Kõige väiksem osatähtsus Eesti päritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti päritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete väljaveos 97%. Teisel kohal oli mitmesuguste tööstustoodete eksport 91%.

Eesti ekspordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0.2%.

Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5.5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaalt ehk 3.60 miljardi euro eest, millest 2.50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0.28 miljardi euroga, millest 0.26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Kõikide teiste maakondade eksport oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurima osa veondus ja laondus 27%, info ja side 11% ning töötlev tööstus 9%.

                                     

17.2. Väliskaubandus Import

2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13.5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid 11% ning põllumajandussaadused ja toidukaubad 11%. Ka impordist oli lõpptarbimise järgi kõige suurem osatähtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%.

Kõige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Järgnesid Saksamaa 11% ja Leedu 9%. Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vähenes Soomest ja Venemaalt.

Eesti impordi osatähtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0.3%.

Teenuseid imporditi 2016. aastal 3.9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid kõige rohkem Harjumaale ehk 2.10 miljardi euro eest, millest 1.60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0.16 miljardi euroga, millest 0.15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Kõikide teiste maakondade import oli vähemalt suurusjärgu võrra väiksem. Tegevusala järgi moodustasid suurema osa veondus ja laondus 17%, info ja side 8% ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 8%.

                                     

17.3. Väliskaubandus Bilanss

2016. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 1.6 miljardi eurot. Eelneva aastaga võrreldes suurenes puudujääk 62 miljoni euro võrra. Ülejääk oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete sh mööbel, kokkupandavad puidust ehitised kaubavahetuses, puudujääk oli suurim transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1.60 miljardi euroga.

                                     

18. Eesti ja Euroopa Liit

EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine

2012. aasta Reutersi uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nähtud Euroopa Liidu raha kulutaja Reuters analüüsis 10 Ida-Euroopast pärit liikmesriigi EL-i raha kasutamist. Alates 2007. aastast on Eesti ära kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost.

Eesti majandus ja roheline mõtteviis

  • Euroopa esimese astme kohus tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, mis vähendas perioodil 2008–2012 Eesti aastast CO2 heitmekvooti 24.4 miljonilt tonnilt 12.7 miljonile tonnile.
                                     

19.1. Ajalugu Muinasajast feodaalajani

9000–8000 eKr kuni 5000 eKr elasid Eesti aladel Kunda kultuuri inimesed, kes tegeles peamiselt koriluse ja küttimisega. Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi Poolast. Vana-Roomast pärit leidude vähesuse põhjal võib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi jõukad. Paikne põllumajandus tekkis Eesti aladel 100–400 pKr. Viikingid hakkasid läbi Eesti alade viima läbi kaupu Novgorodi ja Kiiev kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest Birka linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea vältida Vahemerel tegutsevad saratseenidest piraate. Metall liikus läbi Eesti alade itta ning karusnahk ja puit läände. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud Bütsantsi, Araabia ja Saksa mündid.

                                     

19.2. Ajalugu Feodaalaeg

13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja rüüstas isegi Rootsi ja Taani alasid. Põhjala ristisõdade tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste, Liivi ordu ja Saksa ordu vahel. Revalist ja Narvast said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima pärisorjus. Kohalikud talupojad töötasid suurte mõisate heaks, mis kuulusid sakslastele.

                                     

19.3. Ajalugu Vene võimu aeg

1710. aastal ühendati kogu Eesti ala Vene tsaaririigiga. 19. sajandi alguses kaotati pärisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, näiteks teoorjus jäi kehtima. 1857. aastal loodi Kreenholmi Manufaktuur, mis oli 19. sajandi teisel poolel kõige moodsam tööstusettevõte Venemaa Keisririigis ja mitukümmend aastat kõige suurem tekstiilivabrik kogu Euroopas.

                                     

19.4. Ajalugu Iseseisev Eesti 1918–1940

Eesti iseseisvumise järel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab Nõukogude Venemaa ääretul turul leida omale koha ning olla sillaks Lääne ja Venemaa vahel.

10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille alusel korraldati üks Euroopa äärmuslikemaid maareforme ja võõrandati üle 90% mõisnike suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut talu. Need olid küll liiga väiksed, et olla majanduslikult tõhusad ja pankrotistumine oli tavaline nähtus.

1920ndate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud väljapääsu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal rahandusministriks saanud Otto Strandman. Tema juhtimisel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati väljavedu ja karmistati laenusaamise tingimusi. Lisaks lõpetati tööstuse eelisarendamine ja keskenduti hoopis põllumajandusele. Majanduskriisi ajal läks kuni 15% riigieelarvest põllumeestele makstavateks toetusteks. 1920ndate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema. 1. jaanuaril 1928 viidi läbi rahareform ja margad asendati kroonidega.

1930–1933 mõjutas ülemaailmne majanduskriis Eestit väga tugevalt ja riigist käis üle järjekordne pankrotilaine. Eesti SKT langes kriisiaastatel hinnanguliselt 10%, suurelt avaldus kriis Eesti väliskaubanduse käibes, mis püsivhindades moodustas 1933. aastal 1928. aasta tasemest vaid veerandi. 1931. aastal kandus kriis pangandussektorisse, Eesti Panga juhatus võttis vastu otsuse, mis nägi ette välisvaluuta müümist vaid neile, kes seda rahvamajanduse huvides kasutasid, kehtestadees valuutakontrolli. Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni devalveerimine 27. juunil 1933. 1930ndate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste elatustase tõusma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas liha- ja piimatoodete väljavedaja. Peamiselt veeti Suurbritanniasse. Lõpuks hakkas ka taastuma põllumajandus. Kasutusele võeti muude loodusvarade hulgas turvas. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti Kreeka, Itaalia, Ungari ja Poolaga. Soomest jäädi mõningal määral, kuid Rootsist, Taanist ja Lääne-Euroopa riikidest juba tugevalt maha.

                                     

19.5. Ajalugu Esimene Nõukogude okupatsioon suvi 1940 – sügis 1941

1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse ühendamist Nõukogude Liidu plaanimajandusega. Tööstus, pangandus ja peagi ka kaubandus riigistati. Põllumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistõttu kärbiti suuremate talude maaomandit ja osa põllumajandusloomi võeti ära. 1941. aastal kohustati talunikke müüma riigile põllumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi läbi rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu. Esmatarbekaupade hinnad tõusid hüppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud.

Vt. Eesti NSV majandus
                                     

19.6. Ajalugu Saksa okupatsioon sügis 1941 – sügis 1944

Saksa okupatsiooni ajal toimis Eesti majandus Saksa riigi huve täitva sõjamajandusena. Hjalmar Mäe juhitud Eesti Omavalitsuse mõju majandusele oli pea olematu. Tööstusettevõtted täitsid Saksa sõjaväe tellimusi, kuid tööjõust oli suur puudus ning rakendati isegi sõjavange. Nõukogude maareform tühistati ning Nõukogude okupatsiooni ajal riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete müügi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui Nõukogude okupatsiooni ajal.

                                     

19.7. Ajalugu Nõukogude okupatsiooni aeg

Pikemalt artiklis Eesti NSV majandus

Sõjajärgsetel aastatel Eesti majandus riigistati ja kehtestati plaanimajandus. Esimestel sõjajärgsetel kümnenditel investeeriti NSV Liidu eelarvest Eestisse suuri summasid ja Eesti majandus arenes kiiresti. Olulisel kohal oli metalli- ja masinatööstus. Kirde-Eestisse rajati põlevikivikaevandamis- ja energeetikakompleks ning loodi uusi kaevandusi. Ettevõtted jagunesid kolmeksː Moskvast juhitavad, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud ettevõtted.

1957. aastal kehtestati NSV Liidus rahvamajandusnõukogude süsteem, mis tähendas, et Eesti NSV juhtkonna kaasarääkimisõigus majanduse suunamisel suurenes. 1965. aastal aga nõukogud kaotati. Üleliidulises tööstuses oli Eesti valdkondadeks energeetika, kalapüük ja -tööstus, paberi ja mineraalväetiste tootmine ning puuvillase ja linase riide valmistamine. Neis harudes eksporditi 1960ndate teise poole seisuga üle 70% toodangust.

1970ndatel aeglustus majandus märkimisväärselt kogu NSV Liidus ja algas stagnatsiooniaeg. Paljud Eestis asuvad ettevõtted ei sobinud tegelikult siia kas geograafilistel või ökoloogilistel põhjustel või tööjõu nappuse tõttu, kuid Eesti tööviljakus oli NSV Liidu keskmisest kõrgem ja taristu paremini arenenud, mistõttu sooviti ettevõtteid siin hoida. 1970ndatel oli Eestis umbes 150 kolhoosi ja pea sama palju sovhoose.

1980ndatel hakati rajama väikeettevõtteid, mida seni oli arenenud maadega võrreldes olnud Eestis väga vähe. 1987. aastast lubati eraisikutel asutada kooperatiive alguses teeninduses ja kaubanduses, hiljem mujalgi. 1988. aastal asutati Tartu Kommertspank, millega pandi alus erapangandusele. Eesti majandus hakkas liikuma plaanimajanduselt turumajanduse poole. Kümnendi lõpuks järgiti juba oma majandusreformi kava, mitte üleliidulisi seadusi, kuid tervikliku majandus- ja rahanduspoliitika järgimine sai võimalikuks alles pärast taasiseseisvumist.

                                     

19.8. Ajalugu Taasiseseisvunud Eesti

Eesti taasiseseisvumise järel oli Eestis kehtivaks valuutaks rubla ja NSV Liidu hüperinflatsioon mõjutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tõusid hinnad umbes 10 korda. 20.–22. juunil 1992 viidi läbi rahareform, mille käigus asendati rubla Eesti krooniga. Eesti palga- ja hinnatase oli algul väga madal. Eesti kroonile määratud vahetuskurss ergutas väljavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejõuetuks, pöördus Eesti majandus kiirelt Läände, eelkõige Skandinaaviasse. Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted ning riigiettevõtted erastati.

1994. aastal hakkas majandus sügava languse järel taas kasvama. 1. jaanuaril jõustus Euroopa Liiduga vabakaubandusleping. 1996. aastal avati Tallinna Väärtpaberibörs. Eesti ettevõtete aktsiate hinnad tõusid lühikese ajaga väga kiirelt. 1997. aastal sõlmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping.

Kaks aastat pärast Tallinna börsi käivitumist, tabas seda üllatuslik langus ja 1999. aastal järgnes Venemaa 1998. aasta rahanduskriisi mõjul majanduslangus. Kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi ümberjaotus, mille käigus müüdi hulk kodumaiseid ettevõtteid välisomanikele. 2004. aastal ühines Eesti NATO-ga. Krooni vahetuskurss seoti euroga.

2000. aastal algas uus majandustõus. 1. mail 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Teeninduse osatähtsus SKT-s hakkas kasvama ning põllumajanduse ja tööstuse osatähtsused langema. Suurettevõtted olid enamasti asendunud keskmiste ja väikeettevõtetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lähenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt riigieelarvet.

2009. aastal jõudis Eestisse ülemaailmne suur majandussurutis Eesti 2008.–2010. aasta majandussurutis. SKT vähenes 14% ja töötus tõusis 6% pealt 15% peale. Oluliselt kärbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vähenemise tõttu pidurdus hinnatõus, mistõttu õnnestus Eestil täita eurole ülemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011.

Pikemalt artiklis 2011. aasta Eesti rahareform
                                     

20. Eesti riigireiting

  • 19. juulil 2010 tõstis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pügala võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena.
  • 8. aprillil 2009 alandas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut astme võrra tasemele BBB+, jättes reitinguväljavaate negatiivseks
  • 5. jaanuaril 2011 eemaldas Moody’s ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk AAA-reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teiste euroala riikidega nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega.
  • 23. juulil 2008 kinnitas reitinguagentuur Standard & Poors Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel ja lühiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ülekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu väljavaade on negatiivne.
  • 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poors Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis väljavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moodys kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes väljavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne.
  • 2013. aasta maikuus kinnitas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel A+ koos stabiilse väljavaatega.
                                     

21. Välislingid

  • "Forbes tõstis Eesti hea ärikliima tabelis 10. kohale" Postimees, 28. juuni 2008
  • Estonica: Eesti majandus
  • Eesti majanduslugu
  • Erik Terk: "Seitsmekesi majandustuultes ehk Kuidas võrrelda Eestit endise idablokiga" Postimees Arvamus, 12. detsember 2016
Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →